Rohumaad

ROHUMAAD

Euroopa rohumaad hõlmavad nii Kagu-Euroopa kõrbetaolisi alasid kui ka Põhja- ja Loode-Euroopa niiskeid rohumaid ja toitainerikkaid niite. Rohumaad on Euroopa kõige mitmekesisemate ökosüsteemide hulgas. Ühelt ruutmeetrilt võib leida isegi kuni 80 eri taimeliiki ja sealne loomastik on väga mitmekesine, alustades putukatest, lindudest ja närilistest ning lõpetades suurte rohusööjatega.

Rohumaad on põllumajanduse ja karjakasvatuse jaoks väga olulised, sest nad pakuvad nii kariloomadele toitu kui ka kohti tähtsate põllukultuuride kasvatamiseks. Looduslikel rohumaadel on oluline osa ka süsiniku sidumisel. Enamikku Euroopa rohumaadest majandatakse karjatamise või niitmise abil. Muutused põllumajandustavades ja maakasutuses on aga pannud rohumaad ärevusttekitavalt kiiresti kaduma, mistõttu on need Euroopa enim ohustatud ökosüsteemide seas.

Rohumaad ja sealne elusloodus on võetud kaitse alla ELi loodusdirektiividega – õigusraamistikuga, mis on võetud üle Euroopa Liidu 27 liikmesriigi õigusesse.

ROHUMAAD

Rohumaad ja sealne elusloodus on võetud kaitse alla ELi loodusdirektiividega – õigusraamistikuga, mis on võetud üle Euroopa Liidu 27 liikmesriigi õigusesse.

ROHUMAAELUPAIGAD

Looduslikke rohumaid kujundavad äärmuslikud keskkonnatingimused, muu hulgas kliima, mullatüüp ja topograafia, mis takistavad teist tüüpi taimestiku kasvu. Osa looduslikke rohumaid asub mäetippudel, näiteks alpirohumaad, või järskudel väheviljaka pinnasega nõlvadel, kus ükski teine taim ei saa kasvada.

Poollooduslikud rohumaad on seevastu inimtegevuse läbi loodud või muudetud ning neid majandatakse korrapärase niitmise või laiaulatusliku karjatamise abil. Euroopa madalike rohumaade evolutsioonilist päritolu ja nende suurt liigirikkust ei mõisteta täielikult: osa teadlasi usub, et sellised rohumaad võisid olla olemas eelajaloolisel ajal, mil neile avaldasid mõju suured rohusööjad ja maastikupõlengud, kuid teised lükkavad selle idee ümber.

ROHUMAAELUPAIGAD

ROHUMAADE ELUSLOODUS

ELi loodusdirektiividega kaitstakse arvukaid rohumaade liike, muu hulgas peaaegu 200 imetajate, umbes 100 roomajate, 88 linnu- ja enam kui 50 lülijalgsete liiki.

Rohumaa- ja stepilinnud on ELis enim ohustatud linnuliikide hulgas. Näiteks võib tuua suurtrapi (Otis tarda), väiketrapi (Tetrax tetrax) ja soo-loorkulli (Circus pygargus). Need linnud sõltuvad suurel määral väga avatud maastikest, mistõttu nad on haavatavad maakasutuses tehtavate muudatuste suhtes, mis mõjutavad taimkatet ja putukate kättesaadavust.

ROHUMAADE ELUSLOODUS

ELi loodusdirektiividega kaitstakse arvukaid rohumaade liike, muu hulgas peaaegu 200 imetajate, umbes 100 roomajate, 88 linnu- ja enam kui 50 lülijalgsete liiki.

LIBLIKAD JA TEISED TOLMELDAJAD

Rohumaad on liblikate, mesilaste ja teiste tolmeldajate ellujäämise seisukohast äärmiselt olulised. Tolmeldamine on paljudele taimeliikidele ellujäämiseks hädavajalik: 80 protsenti maailma põllumajanduskultuuridest sõltub paljunemisel loomade poolsest tolmeldamisest, mis tähendab, et tolmeldajateta ei suudaks inimkond lihtsalt ellu jääda.

Paljud ELi kaitse all olevad liblikaliigid sõltuvad teatud liiki rohumaadest ja nende röövikud vajavad ellujäämiseks konkreetseid taimeliike. Teelehe-mosaiikliblikas (Euphydryas aurinia) on näiteks sõltuv ühest peremeestaimest, peetrilehest (Succisa pratensis), mida leidub ulatuslikult karjatamiseks kasutatavatel rohumaadel. Nõmme-tähniksinitiiva (Maculinea arion) peremeestaimed on tüümian või pune.

LIBLIKAD JA TEISED TOLMELDAJAD

VÄIKEIMETAJAD

Rohumaad on koduks paljudele väikeimetajatele, muu hulgas uru- ja muudele hiirtele ning hamstritele. Näiteks ELi elupaikade direktiiviga kaitstud hallsuslik (Spermophilus citellus) on väikeimetaja, keda leidub ainult Kesk- ja Kagu-Euroopa rohumaadel. Karpaadid jagavad tema loodusliku levila kaheks.

ELI MEETMED MEIE ROHUMAADE KAITSEKS

Lisaks ELi loodusdirektiividest tulenevale olulisele looduskaitsega seotud tööle püütakse mitme teise hiljutise algatusega kaitsta Euroopa rohumaid ja neist sõltuvaid liike.

Tolmeldajaid käsitlev ELi algatus on esimene looduslike tolmeldajatega seotud algatus Euroopa Liidus. Sellega määratakse kindlaks strateegilised eesmärgid ja hulk meetmeid, mida EL ja selle liikmesriigid peavad võtma, et vältida tolmeldajate arvu vähenemist ELis ja panustada üleilmsetesse jõupingutustesse nende kaitseks.

ELi tolmeldajate teabetaru pakub hõlpsasti kättesaadavat teavet looduslike tolmeldajate liikide kaitse kohta ELis.