Turbaalad

TURBAALAD

Turbaalad on erilist liiki märgalad, kus on valdavad turvast moodustavad taimed, näiteks turbasamblad. Turbaalad tekivad, kui taimestik ei lagune täielikult ära peaaegu püsiva veega küllastatuse ja hapnikupuuduse tõttu, mis võimaldab surnud taimedel ja sammaldel turbana kuhjuda. Turba moodustumine on tihti fossiilkütuste, nagu kivisöe geoloogilise kujunemise esimene etapp.

Paljudes maapiirkondades üle Euroopa oli kombeks turvast koguda, kuivatada ning söögitegemisel ja kodu kütmisel kasutada. Turvas on siiani kasutusel aianduses, kuid seda pannakse turbaalade kaitseks üha enam keelu alla.

Kuigi turbaalad katavad maailmas vaid kolm protsenti maismaast, sisaldavad need kaks korda rohkem süsinikku kui kõik maailma metsad! Nendel ökosüsteemidel on seega kliimamuutusi arvestades äärmiselt oluline roll.

TURBAALAD

TURBAALAELUPAIGAD

Rabad, madalsood ja sood on konkreetsed kaitsealused turbaalade liigid ELis. Rabad toituvad vihmast ja lumest, aga madalsood tekivad maapinna süvendites ja toituvad tavaliselt pinna- või põhjaveest. Raba on eriline sooliik, mis on happeline ning mineraalide ja muude toitainete vaene. Rabasid leidub laialdaselt üle Euroopa, kuid suurimad neist on Soomes, Rootsis ja Iirimaal. Paljud rabad on aga jätkuva turbakaevandamise, kuivendamise, lämmastikureostuse ja kliimamuutuste tõttu kehvas seisus.

Soodele on iseloomulikud turvast moodustavad samblad. Boreaalses piirkonnas asuvad suurimad soo ökosüsteemid Euroopas. Boreaalseid soid on kaht tüüpi: aabasoosid iseloomustab madalsoo taimestik ja palsasoosid püsivalt jäätunud turbakühmud. Mõlemad elupaiga tüübid on kehvas seisus, kuid aabasoode olukord on Skandinaavia mäestiku piirkonnas pisut parem.

Leidke rabade ja aabasoode asukohad Euroopas:

TURBAALAELUPAIGAD

Leidke rabade ja aabasoode asukohad Euroopas:

TURBAALADE LIIGID

Turbaalade äärmuslikud tingimused ei soodusta mitmekesist liigirikkust, kuid need on ülimalt oluliseks elupaigaks paljudele spetsialiseerunud putukaliikidele, muu hulgas mitmele liblika- ja kiililiigile. Samuti on need koduks paljudele äärmiselt spetsialiseerunud seentele ja taimedele, muu hulgas karnivoorsetele huulheintele (Drosera),mis on suurepäraselt kohanenud toitainevaeste tingimustega, toitudes väikestest selgrootutest.

Turbaalasid ümbritsevad või nendega on tihti seotud madalsoo- ja lodumetsad, mis on püsivalt või vähemalt regulaarselt üle ujutatud.

TURBAALADE LIIGID

Turbaalasid ümbritsevad või nendega on tihti seotud madalsoo- ja lodumetsad, mis on püsivalt või vähemalt regulaarselt üle ujutatud.

ELI MEETMED MEIE TURBAALADE KAITSEKS

Programmi LIFE kaudu on EL rahastanud paljusid turbaalade taastamise projekte, millest mitut on mainitud ülalpool ja millel on olnud suurepärased tulemused. Sellised meetmed on kliimamuutustega silmitsi seistes iseäranis kriitilise tähtsusega, sest turbaaladel on oluline roll süsiniku sidumisel.